Русский 
English 
Kõik juhtub kunagi esimest korda!
Meie mullune meistritiitel oli meie esimene. Samuti andsime eile esimest korda 5 vooru enne hooaja lõppu tiitli lõplikult ära. Kellele, pole veel lõplikult selge.
Nagu ei ole selge, mis toimus eile FCI’ga teisel poolajal? Kohati meenus 2015. aasta viimane mäng Levadia vastu, kus sisuliselt ei viibinud meeskond platsil vaid puhkusel. Nii iseloomutu, selgrootu oli tollane FCI mäng.
Eile tekkisid teisel poolajal samad tunded ja tulemuseks sai Narva meie üle esimese võidu Premium liigas.
Aga anname Narvale au. Meeskond, kes neljanda kohani ulatuda mitte mingil juhul sel aastal ei saaks ja kuuendale ilmselt ka ei lange, tuli, võitles, näitas tahtmist, näitas iseloomu ja saigi võidu kirja.
Seega pole jalgpallis otsustavad oskused ja ilusad soengud – ka au, vähemalt sportlik au, on väga tähtis mõiste. Paraku, mõned mehed, kes eile valget vormi kandsid, peavad mõtlema, mis on nende jaoks klubi ja ka iseenda au tähendus.
Kõigest esimesel poolajal suutis FCI luua rünnakute sarnast. See vaev lõppes Golovljovi ilusa pealöögiga, mis avas skoori. Eile oli aga see tabamus meie poolt kõik. Edasi valitses juba Trans, kes mängis meid osavalt üle, lüües veernadtunni jooksul 3 väravat.
Mehed valges küll üritasid skoori viigistada, ent nende ponnistustesse suhtus publik tribüünidel skeptiliselt. Oli näha, et mõnel kadus palli omaksvõtmise oskus, mõni oma triblamisega pettis ära nii vastased kui ka end, mõni aga ei näinud enda suunas palli lendamas.
Publikule, kelle arvuks oli eile 170 inimest, tahaksime lihtsalt öelda: „Kallid pealtvaatajad ja poolehoidjad! Vabandame eilse ülikehva mängu eest!“
Foto: Jana Pipar
