Русский 
English 
Sellist mängu pole me FCI esituses näinud mullu novembris toimunud tiitlimängust saadik. See eilne vutihõrgutis jääb veel kauaks meelde ning kindlasti jäid jalgpalligurmaanid rahule nii mängu sisu kui ka tulemusega.
Eilse võiduga pikendasime oma võiduseeriat. Aleksandar Rogići juhendamisel on meil kirjas kuuest mängust viis võitu. Suvi lõppes eilsele sügisele ilmale vaatamata rõõmsal toonil – 13 mängu ja 11 võitu. Pidanuks ju tegelikult olema 13-st 13, sest ega Levadia juunis ja ka Kalju augusti alguses ei olnud võitmatud.
Siiski, nagu sõnas 80 aastat tagasi Läti Vabariigi President Karlis Ulmanis – „on, mis on ja mida pole seda meil pole.“ Miks peaksime nüüd pilgu minevikku heitma, kui „Tulevik on hea ja helge,“ nagu ütles Tšernõševski. Oleme konkurentsis tagasi, ja tõtt-öelda, ehk isegi prooviks tiitli ära kaitsta?
Lisaks neile taasavanenud supervõimalustele on meil ka suurepärane meeskond, kes asus mängus suure ja võimsa Floraga juhtima 9ndal minutil. Tumasyan söötis palli Nesterovile, Nesterov lõi peale, ent väravavaht Mait Toom suutis palli tõrjuda. Ent Nesterov korjas lauapalli esimesena ja lükkas selle Prosale. Too, kes koondise peatreeneri arvates ei suuda esinelikule värava ära lüüa, saatis palli liidri võrku.
Flora toibus knockdown’ist kiirelt. Juba kolm minutit hiljem kasutas Joonas Tamm ära oma kasvu, olles nurgalöögijärgses olukorras meie karistusalas kõige pikem mees. Õnneks tõrjus ta soorituse latt. Ohtlik oli ka Kamsi karistuslöök, mida üritasid väravasse suunata nii Lepistu kui ka Sappinen. Igoneni ees aga hokikeeli rääkides trafficut ei olnud. Olukorda nägi ta hästi ja probleeme tal ei tekkinud. Siiski on standardid jätkuvalt meie Achilleuse kannaks ja Flora, teades, kus on me nõrk koht, üritas läbi selle teadmise oma õnne leida.
Standardist leidsime aga õnne hoopis meie. Nesterovile tehtud viga lõppes nii Flora mängijale antud kollase kaardiga kui ka 0:2 skooriga. Kruglovi pealelöök oli hea, Lucca vahele pandud jalg aga veelgi parem, sest Toomil ei jäänud võimalustki. Kohe tekkisid võimalused Prosal ja Dõmovil, ent sellist suureskoorilist häbi Florale meie mehed tekitada ei tahtnud.
33. minutil leidis aset aga tööõnnetus. Kui poleks palli puutunud Harin, mille saatis meie poolele Martin Miller, siis olekski jäänud Sappinen suluseisu. Sellest oleks äärekohtunik kindlasti peakohtunikule lipu tõstmisega teada andnud. Ent juhtus see mis juhtus ning vägagi mugav 2:0 skoor muutus korraga närviliseks 2:1 skooriks.
Seega. Esimesel poolajal andis Nesterov ühe väravasöödu ja teenis karistuslöögi, millest Lukka abiga lõime oma teise värava. Flora kaitsjate paar oli Kirilliga nii hädas, et ainult hoiatuste hinnaga sai ta lõpuks neutraliseeritud. Teisel poolajal, 56. minutil, võitis Nesterov õhuvõitluse ja lükkas palli Tumasyanile, kelle fantastiline löök lati alla muutis skoori 3:1’ks.
Siiski sai Flora meid veel hetkeks kurvastada. Meie endine vasak äär Roman Sobtšenko suunas palli Mihkel Ainsalule, kelle löök tabas posti. Meie kaitsjad palli kastist välja toimetada ei jõudnud ja Lepistu lõi Flora mängu viimase värava.
84. minutil andis Kirill Nesterov mängu kolmanda väravasöödu ning Vladimir Voskoboinikov vormistas lõppskoori 4:2. Kui Nesterov samas vaimus jätkab, siis Beglarišvili valitsusaeg väravasöötjate edetabeli tipus võib otsa lõppeda.
Peale Flora esimest kaotust läks seis tabeli tipus pingelisemaks. Siiski on pinget nüüd vaid hõbe- ja pronksmedalite võitluses. Ka meil on nüüd kõik võimalused et kasvõi hõbemedaliteni jõuda, seega otsesed konkurendid enam rahulikult magada ei saa.
Seniks aga on meil kaks nädalat aega, et puhata veidi pöörasest suvest ning teha tööd selle nimel, et kahe nädala pärast veel paremad olla!
Foto: Brit Maria Tael
