Aleksandar Rogići debüütmäng pakkus kõigile üllatusi. Kui ennem mängisime 4-2-3-1 skeemi järgi, siis eile nägime 4-4-2 skeemi, mis rünnakute puhul transformeerus 4-2-4’ks kahe keskpoolikuga, kelleks olid Artur Rättel ja Pavel Dõmov. Äärtel tegutsesid aktiivsed ja ohtlikud Harin ja Nesterov. Liliul, kes neljas senipeetud mängus 7 väravat lõi, pidi silma peal hoidma meie kapten Andrei Kalimullin, kes pidas oma 510-ndat mängu. Stanislav Kitto rekordi ületamiseks on tal jäänud vaid kuuel korral platsile joosta.
Mäng algas aktiivselt ning luuretegevust nõrkade kohtade otsimiseks polnud kummalgi tiimil vaja, sest meeskonnad tunnevad üksteist hästi. Loomulikult oli Kalju peatreener Sergei Frantsev veidi mures uue FCI treeneri pärast, kuid mängijad on siiski endised, ning neid tunneb Kalju peatreener läbi ja lõhki.
Siiski suutis Aleksandar Rogić Frantsevit üllatada. FCI tormas kohe vastaste väljakupoolele ja üritas Kaljule surve peale panna. See ka õnnestus, ning FCI poolehoidjad kiitsid tribüünilt julget ja ilusat mängu, väites, et too esimene poolaeg oli selle hooaja FCI parim mäng.
Kahjuks ei suutnud me kõiki võimalusi väravateks realiseerida. Siinkohal anname au ja tunnistust Kalju keskkaitsjate duole. Pikka kasvu ja füüsiliselt võimsad Deniss Tjapkin ja Max Ugge said meie tsenderdustega hakkama. Kalju ei saanud samuti luua võimalusi väravate löömiseks, sest ka meil polnud Liliuga suuri probleeme. Tehniline brasiillane Kalimullini kogemustele millegi muuga kui hea triblamisega vastata ei osanud. Ohtlikud olid vaid Sidorenkovi tsenderdused.
Esimene üliohtlik võimalus tekkis Prosal 30. minutil, ent meie parima väravaküti pealelöök oli väga ebatäpne. Kaks minutit hiljem lõime siiski värava – Kruglovi ideaalne nurgalöök ja Nesterovi pealöök viisid meid 1:0 juhtima.
Teise poolaja alguses kolisid Lasnamäe staadioni kohale rasked, kurvad vihmapilved. Külm vihm jahutas ka meie kired. Lisaks näitas see mäng, et pole me veel valmis mängima kiires tempos kõik 90 minutit. Siin oli Kalju treener Sergei Frantsev meist kavalam. 50. minutil viigistas skoori meie endine mängija Artjom Dmitrijev.
Dmitrijevi värav pööras mängu pea peale. Kalju domineeris ning külalised olid väga lähedal teisele väravale, ent Valikajev, Liliu ja taaskord Dmitrijev jalga valgeks ei saanud.
68. minutil lubati meie kastis pall vastu võtta ja meile võrku virutada. Arvati, et tulistada proovib Mööl ise, ent too lükkas palli edasi Subbotinile, kes vormistas lõppskoori. Kindlasti tahtsid kõik meie mängijad võita ja jätsid väljakule kõik jõud, ent just neid ei jätkunud meil viimasteks minutiteks.
Kokkuvõttes võitis Kalju teenitult ning meie medalirong on vist läinud, kuid kuniks on veel mänge, võitleme kolmanda koha eest ja alla anda ei kavatse.
Foto: Jana Pipar