Русский 
English 
Kurb tõdeda, aga selleks aastaks on meie eurohooaeg läbi.
Malta klubi lahkub Tallinnast kahe mängu kokkuvõttes edasipääsuga järgmisesse eelringi ning võtab Tallinnast kaasa veel ühe võidu meie klubi üle.
Tõepoolest võib oma saatust ja loosimist manada. Paistab, et saime endale viiest võimalikust vastasest ühe kõige tugevama tiimi või lausa tugevaima, ent siiski tuleb olla poolehoidjate ja enda suhtes aus. Sellise mänguga ei väärinudki me edasipääsu järgmisesse ringi ning peame nüüd põhjalikult analüüsima olukorda, miks sel aastal pole me kordagi tugevate vastastega mängides näidanud sellist mängukvaliteeti, mis meile eelmisel sügisel tiitli tõi.
Siiski ei saa me öelda, et ei tahtnud kahemängulist vastasseisu enda kasuks pöörata. Meeskond valmistus selleks mänguks ja tuli muruväljakule lööma neid väravaid, mis Maltal löömata jäid. Plaani hakkasime kohe ellu viima – juba esimesel minutil teenisime nurgalöögi ja paar minutit hiljem sooritas Kirill Nesterov ülepuusalöögi, mis siiski täpseks ei osutunud. Ent õhus oli tunda väravat. Meie väravat.
Vastaste õnneks, kuigi midagi õnnelikku siin otseselt polegi, said nad 10. minutil puhkeaega. Väravavaht Andrew Hogg põrkas kokku Albert Prosaga, mille järgselt tohterdati teda väljakul üsna kaua. Sekkuma pidi ka kiirabibrigaad. Platsile toodi aga varuväravavaht Rudi Briffa.
Sunnitud paus mõjus meie ründetegevusele üpris negatiivselt. Tihe suhtlus Malta treeneri ja mängijate vahel tõi väljakule uue taktika, mille järgselt tõkestati meie mängijaid juba keskväljal. See luhtas omakorda meie ründeplaani – tugev pressing ei lasknud meil pikalt mõelda ja valida, kuhu suunas peab rünnak jooksma. Pea et kõik söödud läksid kas üle küljejoone või nende saajaks olid hoopiski Hibsi kaitsjad.
Esimene reaalne võimalus skoori avamiseks tekkis FCI’l 27. minutil. Kirill Nesterov leidis suurepärase sööduga Albert Prosa, ent olles vastasmeeskonna kaitsja surve all, ei osanud Albert pealelööki sooritada ega palli lihtsalt mööda lasta, kus seda oli juba küsimas trahvikasti jooksnud Jevgeni Harin. Teine võimalus, mis tekkis Hibsi värava all umbes 10 minutit hiljem, pidanuks kindlasti lõppema värava tähistamisega. Ka pealtvaatajad olid juba kohtadelt püsti tõusnud. Paar ohtlikku tsenderdust mõlemalt äärelt Hibsi kaitsealasse külvasid paanikat ning pall klaariti niivõrd ebaõnnestunult, et too maandus Kirill Nesterovi jalale, kes pikalt mõtlemata virutas värava poole. Briff tõrjus palli aga nii, et see kukkus otse Jevgeni Harini jala kõrvale. „Löö sisse, Ženja!“ Aga pall lendas väravast meetri kauguselt mööda.
Rohkete mänguseisakute tõttu lisas fäärlasest peakohtunik esimesele poolajale üle 10% selle nominaalkestvusest ning selle viie minuti vältel oli meil vähemalt 3 võimalust, et riietusruumi heas tujus siirduda. Ent liigne rutt, totaalne ebaõnn ja rikošetid vedasid kõik meie head kavatsused luhta. Nõnda too poolaeg väravateta viigiga lõppeski.
Teisel poolajal oli meil juba selg vastu seina. Kuigi mängida oli veel 45 minutit, ei olnud aeg meile sõbraks. Ohverdada tuli kaitsetöö ning kõigest väest üritada kasvõi ühe värava lüüa. Seega mängutempo kasvas veelgi, ehkki maltalased püüdsid tempot igal võimalikul hetkel maha võtta, kutsudes väljakule arstide brigaadi.
Surve oli tõepoolest tugev, ent kasu sellest lõigata me ei osanud. Kuidagi ei suutnud me jõuda otsustava pealelöögini. Pall liikus enamjaolt äärte suunas või trahvikasti ümber. Midagi ebatavalist me ette võtta ei osanud – kõik oli kuis raamatu järgi. Fantaasiaga olid meil lood eile kehvad. Seega otsiti järjekindlalt tsenderdustega Prosat, keda valvasid 2-3 kaitsjat. Harvadel juhtudel, kui siiski õnnestus palliga trahvikasti siseneda, otsiti pealelöögi asemel taas Prosat või ei suudetud jalgade värina saatel raamide vahele lüüa.
Viimane olukord, mis võinuks meie tuju ja saatust rõõmsaks teha, koos võimalusega teenida esimene võit euromängus, tekkis 80. minutil. Vladimir Voskoboinikov teenis ohtliku karistuslöögi, ent Dmitri Kruglovi pealelöök lendas üle värava.
Hoida ei suutnud me ka viiki. Juba seisis tablooga keskjoone kõrval neljas kohtunik ja tema kõrval Jorginhot vahetav mees, kes oma viimaseid soojendusi tegi. Too number 23 kasutas meie kaitseliini ainsa eksimuse ja mängis Igoneni üle 0:1.
Nüüd aga peame võimalikult kiiresti kõik mustad mõtted peast välja saama ning keskenduma koduliigale. Juba paari päeva pärast ootab meid ees Premium liiga kohtumine, kus võõrustame Tartu Tammekat.
Jah, valmistasime fännidele oma edutu eurohooajaga pettumuse, kuid loodame, et eduka esinemisega koduliigas teenime välja andestuse ning järgmisel aastal murrame esimese eelringi barjääri!
Foto: Johannes Paul Tamm
