Русский 
English 
Mõlemad meeskonnad vajasid just võitu, sest viigil ses mängus oli tugev kaotuse lõhn küljes. Ainult võit oleks meid tabelis edasi viinud. Sillamäe seis ongi ja sisuliselt jäigi peale viigitulemust raskeks, kuid seda, et kaotuse korral ja Pärnu võidu korral maanduks Sillamäe viimasele kohale ei juhtu. Siiski võib Viljandi Tulevik lükata Kalevi tagasi 9ndale tabelireale.
Seepärast tuli Sillamäe Kalev meile külla vaid ainsa mõttega – kõik või mitte midagi. Lisamotivatsiooni ja -intriigi andis juurde ka see asjaolu, et koguni viis mängijat Sillamäe koosseisust on meie endised mängijad: Deniss Malov, Maksim Lipin, Kassim Aidara, Dmitri Kovtunovitš, Deniss Vnukov. Kogenud meistrid, kel on nii oskusi ja teadmisi kuidas igale klubile peavalu pakkuda.
Samuti ei saanud Sillamäe korralike treeningtingimuste puudumise tõttu talvel ega varakevadel normaalselt treeningprotsessi ära korraldada, mistõttu oli klubil raskusi hooaja esimestes mängudes. Kuid pikkamööda läheb olukord aina paremaks ning selliste meistermängijatega on lausa häbi Kalevil olla tabelikeldris. Nad on ambitsioonikad ja tuleb tõdeda, et elu ei saa olema meelakkumine ei Floral, Levadial ega Kaljul, kui nad peaksid peale naturaalmuruhooaja avamist Sillamäega kohtuma.
Huvitav detail – viimased viis liigamängu olid meie klubide vahel äärmiselt tasavägised. Ainult üks võit kuulus meile – 4:2 mullu septembris, enne seda aga 4 viiki järjest, ning 2016. aasta hooaja esimene mäng lõppes samuti 2:2 seisuga. Võõrustajad nagu eilegi mängisid oma edu maha – tookord oli Kalev 2:0 ees, ja nagu eile lõi tolles mängus meile värava meie endine mängija – Deniss Malov, aga külalisvõistkond näitas iseloomu ja viigistas skoori.
Seekord ei vedanud (ei tea juba mitmendat korda hooaja jooksul) hoopis meil.
Mäng ise algas meie taktikepi all – Sillamäe ei kavatsenud pakkuda kohe algusest peale võrdväärset ründemängu või ohtlikke kontrarünnakuid nagu oleme seda mängudes Flora või Levadia vastu näinud.
FCI haaras kiirelt initsiatiivi enda kätte ja 9. minutil tekkis esimene võimalus skoori avamiseks – Kulinitši tsenderduse võttis Kirill Nesterov ja sooritas pealelöögi, mis kõigi pealtvaatajate pettumuseks üle värava läks.
Järgmine ohtlik moment lõppeski väravaga – Kassim Aidara, nagu paar aastat tagasi, leidis täpse sööduga Harini ning Jevgeni koos Albert Prosaga jooksid kiirrünnakule ära. Albert jooksis siiski veidi kiiremini, mistõttu jäi suluseisu ja Jevgeni pidi ise olukorra lahendama – tema pealelöök oli täpne ning asusime mängu juhtima!
Siiski suurt rõõmu me värava üle tunda ei saanud – loetud sekundid enne väravat põrkasid kokku meie kapten Vladimir Avilov ning Sillamäe mängija Aleksandr Savin. Vigastus osutus selliseks, et meie kapten mängu jätkata ei suutnud. Siin leidis aset meie esimene vahetus – platsile jooksis Roman Nesterovski.
31. minutil tegi Aleksandr Dmitrijev Maksim Lipinile vea. Viimane aga viigistas otselöögiga Pavel Dõmovi rikošeti abil skoori.
38. minutil tegi Jevgeni Harin aga midagi, mida tahtis ta 15 minutit tagasi teha – anda söötu Albert Prosale, kes lööks värava. Seekord Albert suluseisus polnud ning pealöögiga oli see rünnak lõpetatud. 2:1
Kaheksa minutit pärast teise poolaja algust jooksis Sillamäe eest platsil Oleksandr Suhharov, kel piisas vaid 10-15 sekundit, et aidata Ratnikovil skoor viigistada. Kena tsenderdus ja vaadake ning õppige – ebastandartne käik Ratnikovilt – ei hakanud mees jalaga palli omaks võtma vaid „sukeldudes“ peaga suunas mänguvahendi võrku 2:2.
Saades aru, et midagi pole enam kaotada, läks Infonet suurte jõududega võitu välja rebima ning surus Sillamäe Kalevit nii, et sadamalinlastel polnud aega hinge tõmmata. Ent nagu sel hooajal oleme harjunud näha oma domineerimist, ei suutnud me oma võimalusi väravateks vormistada. Äkki tõesti oli puudu õnnest ja kreatiivsusest – taheti mängida õpiku järgi, seega Kulinitši ja Volodini tsenderdused jäidki lihtsalt tsenderdusteks mitte väravasöötudeks.
Kuigi kõigile neile, kes ehk liiga emotsionaalselt reageerib hetkel meie tõesti üsna kurvastavale kohale tabelis, tahaksime teada anda, et ega FCI ole esimene meeskond, kes peale edukat eelmist hooaega ning superkarika võitu esimeses ringis omadega hädas on. Viimane näide Eesti jalgpalli ajaloost on FC Flora, kes on 2015. aasta meister ja 2016. aasta Superkarika võitja. Ka Floral tekkisid raskused esimeses ringis, mil seitsmes mängust saadi vaid 11 punkti – kusjuures mängiti viiki Paide, Tammeka ja Sillamäega, ent hiljem püsis meeskond hooaja päris viimse hetkeni tiitliheitluses!
Meie endi võimetes on seda osa ajaloost mitte ainult korrata vaid teha ka ilusama happy-endinguga loo ja novembris tähistada tiitlivõitu!
PS: ebaõnnestuja Flora võitis pärast nukrat esimest ringi 2016. aasta hooajal ka Eesti Karika!
Foto: Jana Pipar
