Traumade ja haiguste tõttu olid FCI treenerid sunnitud sisse viima mõned taktikalised muudatused meie koosseisus – põskkoopapõletiku tõttu koju jäänud Pavel Dõmovi ja jalavigastuse tõttu lonkava Sergey Tumasyani tõttu mängis eile Ofusu Appiah kesktsoonis, Roman Nesterovski keskkaitses ja Albert Prosa moodustas koos Vladimir Voskoboinikoviga ründajate paari.
Esmapilgul tundus koosseis palju ründavam olevat, ent sellistes mängudes nagu eilne, ei pidanud see tähendama, et juba kohe avavilest peale hakkab Infonet suruma ja Nõmme Kaljut ründelaviini alla matma. Eksimus selles mängus tõotas olla liiga kalli hinnaga!
Finaalmängu hõnguga veerandfinaal kujunes väga põnevaks, nagu ka varasemalt ennustasime. Mängu algminutitel proovisid meeskonnad erinevaid teid pidi leida vastaste kaitseliinis nõrku kohti. Esimene poolaeg kulges pigem taktikalise võitluse saatel. Seepärast võis tunduda esimene poolaeg pigem igavana. Oli küll poolmomente, nagu oli seda Karl Mööli lootustandev ent ebatäpne pealelöök või Ofosu Appiahi ja Aleksandr Volodini sooritused, mis ei valmistanud mingeid probleeme Kalju kiiper Vitali Telešile.
Teisel poolajal üritas FCI võtta mängu initsiatiivi enda kätte ning tuleb tõdeda, et see ka suurel määral õnnestus – alguse tegi oma ilusa löögiga Aleksandr Dmitrijev ning tema eeskujul hakkasid ka teised oma õnne proovima, kuid siiski väga ohtlikud need katsed ei olnud – karistusalas valitsesid Kalju pikakasvulised kaitsjad, kes klaarisid peaaegu et kõik meie tsenderdused. Ka Vitali Teleš mängis oma väravajoonel kindlalt.
Ainus moment, mis võinuks meid ette viia, oli Vladimir Voskoboinikovi oma, kui 60. minutil ta karistusala joonel palli rinnaga maha võttis ja väravale tulistas, ent rikošett päästis Kalju.
Paraku, ei möödunud ka see mäng võtmemängija kaotuseta – 70. minutil sai Dmitri Kruglov vigastada ja mängu jätkata enam ei suutnud. Kümnekesi mängides tuli ka Nõmme värav – tsenderdus karistuslöögist jõudis meie trahvikasti penaltipunkti kanti ja seal oli juba õhukuningaks kahemeetrine Deniss Tjapkin, kelle pealöök maandus meie võrgus 0:1.
Sunnitud vahetus tõi taas kaasa mõned taktikalised muudatused – Aleksandr Volodin läks Dmitri Kruglovi kohale, Volodini kohale liikus aga Roman Nesterovski ning Avilovi kõrval mängis vahetusest sekkunud Andrei Kalimullin.
Selleks ajaks olid juba platsil meie salarelvad – Jevgeni Harin ja Kirill Nesterov, kes treeneri plaani kohaselt pidid aeg-ajalt omavahel ääred vahetama.
Jalgpallijumalad nägid kui innukalt me lõpuminutitel ründasime ja ei jätnud seda tähelepanuta – Nesterov saatis palli kasti vasakult äärelt ning Voskoboinikovi õrna puute abil libises pall võrku 1:1!!!!
Lisaajal, tunnistame ausalt, oli Kalju kahel korral võiduväravale lähemal – ent Kirsi ja Toometi löögid tabasid vaid posti ning viimastel sekunditel läks Karl Mööli sooritatud kauglöök napilt, aga siiski mööda!
Penaltilöökide seerias olid meie mehed kindlad, lüües külmavereliselt kõik viis lööki võrku. Kalju aga libastus neljandal löögil – Robert Kirsi katsega sai Matvei Igonen suurepäraselt hakkama.
Nüüd, peale kolmeaastast pausi, mängime teist korda oma ajaloos Eesti Karika poolfinaalis. Ülejäänud vastaste nimekirja vaadates võime aga unistada natuke suuremast sammust kui lihtsalt poolfinaali mäng.
Foto: Jana Pipar