Laupäevane kohtumine Narvas kohaliku Transiga, kes esimeses voorus küttis Paide LM’le 5:1 sauna, oli poolehoidjate arvates midagi enamat kui vaid teise vooru kohtumine. Selle mängu puhul pidi võit tähendama, et kaotus Tammekale ei olnud muu, kui kahetsusväärne juhtum, kaotus aga oleks õhku rippuma jätnud nii mõnedki küsimused.
Siiski peab FCI Tallinn alati oma sõna ning nagu avaldas ka peatreener Aleksandr Puštov peale mängu Tammekaga – tehti õiged järeldused ning mängu kvaliteet ja sisu olid kordades paremad kui 8 päeva tagasi. Narvas nähti just sellist FCI’d, kes ta oli mängus superkarikale – sportlikult agressiivne ning mängu enda kontrolli all hoidev.
Ka esimene värav tõmbas paralleele superkarikaga – Tumasyani tsenderduse standardolukorrast lükkas väravasse Vladimir Avilov. 1:0 13. minutil, mis oli ühtlasi ka hooaja esimene värav.
Trans tahtis kohe viigistada, ent ründetegevus ei laabunud üldse. Kaitses olid narvakad aga palju kindlamad, mille tõttu ei õnnestunud meil võimalusi luua. Nendest kildudest meenub vaid Avilovi pealelöök peale nurgalöögi andmist, mis tabas aga kõigest küljevõrku.
Poolajal pandi riietusruumis meeskonnale südamele, et 1:0 pole sugugi suur edumaa, seega seati meeskonnale ülesandeks teise värava kiire löömine. Sellega saadi hästi hakkama – Transi väravavahi Artur Kotenko eksimuse Albert Prosa soorituse tõrjumisel kasutas ära kastis üksinda olnud Roman Sobtšenko ning duubeldas skoori.
Paraku leidis meepotti tee ka tilk tõrva – 74. minutil sai tõsise vea eest punase kaardi Ofosu Appiah, kes nüüd ei võta osa mängust Viljandi Tuleviku vastu.
Trans üritas peale eemaldamist punkti päästa, kuid isegi meie vähenenud mängijate arv ei toonud neile soovitud tulemust. Jah, Plotnikov lõi väga ilusa värava karistuslöögist, ent see juhtus juba 94. minutil ning skoori viigistamiseks ei jätkunud Transil enam aega.
Esimene võit sel hooajal ning peale kahte külalismängu tuleme nüüd mängima oma staadionile. Ees ootamas kaks mängu: 18. aprillil Viljandi Tulevikuga ning 31. märtsil Levadiaga.