Iga jalgpalliklubi edukas eksisteerimine ei piirdu üksnes esindusvõistkonna saavutuste ja võitudega. Jalgpalliklubi edu ja helge tulevik on igapäevane koostöö iga jalgpallielu elemendi kallal. Jätkusuutliku klubi vundamendiks on kahtlemata ka klubi lasteakadeemia, kus iga päev noored tulevased jalgpallurid treenerite silme all usinasti treenivad.
Hetkeseisuga on Infonetil võistkondi igas vanuseklassis. Alates kõige pisimatest, 2012. sünniaasta poistest ja lõpetades 2000. sündinute võistkonnaga, kelle kasvandikud saavad tuleval aastal end ka täiskasvanute jalgpallis proovida.
2016. aastal algas jalgpallitee 2010. sünniaasta poisskonna jaoks, kelle juhendajaks on treener Aleksei Zotov. Poisid on jõudnud osa võtta kolmest turniirist ning kuigi trofeesid võita ei suudetud, sai treeneri sõnul meie kõige noorem võistkond siiski võistluste maiku tunda. Eeejuures võeti osa turniiridest, kus peale Eesti võistkondade osalesid ka noored jalgpallurid välismaalt!
Aleksei Zotov: „Andsime endale aru, et poiste trennikogemused on üpris väiksed – kes alustas alles pool aastat, kes aga aasta tagasi. Ent otsustasime osaleda turniiridel, kus pallivad meist endist aasta vanemad poisid.
Esimene turniir oli Flora Cup. Antud turniiril polnud me mänguliselt teistest võistkondadest nõrgemad, ent realiseerida enda loodud võimalusi ei osanud. Kokkuvõttes oli üks viik ja viis kaotust. Eriti valusad olid kaks kaotust, kus andsime kaheväravalise edumaa käest ära. Mis jättis aga positiivse mulje – suurem osa poisse oli valmis endast vanemate poiste vastu mängima, üritati kenasti söödumängu mängida, ei tahetud kohe esimesel võimalusel pallist lahti saada, vaid otsiti omi mängijaid. Jah, oli ka neid, kel psühholoogiliselt oli raske vanemate poiste vastu madistada, ent esimene kogemus saab siiski positiivse hinnangu.“
Omal teisel turniiril olid Infoneti 2010. a võistkonna esitused juba kindlamad.
Aleksei Zotov: „Meie teine turniir “Harju Cup” toimus septembrikuus, Laagris. Osalesime taas 2009. a võistkondade turniiris. 12-st meeskonnast saime 7. koha. Antud võistlusel pakkus rõõmu meeskonnamäng. Oli raskeid mänge, ent suutsime mängida nagu võrdne võrdsega. Kuigi realiseerimine jättis taas soovida. Kaitsemängu kohta on mul ainult kiidusõnad ja ka söödumäng oli väga hea. Ühesõnaga jääb see turniir mulle kui treenerile väga heast küljest meelde!“
Enne kolmandat võistlust oli põhirõhk ettevalmistuses loomulikult võimaluste realiseerimisel. See hakkas paranema, ent ebasoodsa turniiriasetuse tõttu tuli meie poistel juba veerandfinaalis kohtuda tugevate lätlastega FK Ventspilsist ning kaotuse tõttu langes Infonet lohutusturniiri, kus jäi saagiks 7. koht.
Aleksei Zotov: „Aasta viimaseks turniiriks oli Levadia Cup. See kestis 3 päeva. Esimesel mängupäeval saavutasime oma alagrupis ühe võidu ja kaotuse järel teise koha. Aga väga positiivne oli just see, et hakkasime võimalustest väravaid sepistama. Teisel mängupäeval kohtusime Ventspilsiga, kes hiljem tuli turniiri võitjaks. Mäng oli võrdne ja skoor viigis, ent lõpuminutitel lõid lätlased siiski võiduvärava. Kokkuvõttes tõi lohutusturniir meile 7. koha. Mida saab öelda turniiridel nähtu kohta? Meeldis see, et meeskond sai kõvasti juurde panna ning vanusevahe ei andnud kordagi tunda. Me oleme võimelised mängima endast vanemate poistega täiesti võrdset mängu!“
2017. aastal plaanib Infonet 2010 registreeruda Eesti Noortevõistlustele, kus hakkab pallima 2009 aasta turniiris. Lisaks jalgpallialastele tegevustele ei unustata, et laste areng peab olema mitmekülgne, ja laste jaoks on tähtis ka sisekliima.
Aleksei Zotov: „Treeningutel ei piirdu me üksnes jalgpalliga. Oleme lisanud trennikavva ka kergejõustiku, mis annab poistele vägagi palju just füüsilise poole arendamisel. Ja kindlasti oleme korraldanud mitmeid pereüritusi – käisime kalal, lõbutsesime seikluspargis, niisama tagusime palli. Tähtis oli ka lastevanemate poolehoid – nad käisid kõikidel mängudel ja toetasid väga aktiivselt meie mängijaid! Ka laste jalgpallialane silmaring on sel aastal laienenud – nad hakkasid jälgima mis vutimaalimas üldse toimub – nad vaatavad mänge ja mõnel neist on juba tekkinud lemmikmängijad ka meie esindusvõistkonnas. Ning lapsevanemad, kes varasemalt polnud jalgpallihuvilised, said lastelt endale vutipisiku!”