Meie noored – Matvei Igonen

Nagu varem räägitud, hakkame teile tasapisi tutvustama meie esindusmeeskonnas mängivaid kasvandikke.
Esimesena tutvustame teile põhiväravavahti Matvei Igoneni. Juba 16-aastaselt oli ta väravavaht meistriliigas ja pääses Eesti U19 koondisesse, kus kõik olid temast kaks aastat vanemad.

Matvei vastas mõningatele küsimustele:

1. Jalgpalliga hakkasin tegelema 8-9 aastaselt. Mäletan seda hetke, mil mind kutsuti Ajaxisse. Minu vanemad ei tahtnud lasta mul tegeleda jalgpalliga ega üldse spordiga – ju siis kartsid väga minu tervise pärast. Siiani mäletan kuidas mul õnnestus nad ära rääkida – sellele aitas kaasa ka telefonikõne. Telefoni teel kutsuti mind Ajaxi trenni ning siis sain juba veenda ema mind sinna viima.

2. Minu esimeseks treeneriks oli Eduard Vinogradov. Nii palju kui ma mäletan, ei treeninud ma tema käe all eriti pikka aega. Kuid just tema tegi selle telefonikõne, mis aitas mul pääseda jalgpallimaailma. Teiseks treeneriks Ajaxis oli Matvei. Tema abiga sain ma väravavahiks.

3. Esimesel aastal olin ma ründaja. Ma ei olnud kuigi hea ründaja, seega trenni alguses suundusin ma alati hea meelega kohe väravasse. Mulle meeldiski olla pigem väravavaht, kuid vanemad soovisid, et mängiksin väljakul. Ühel turniiril jäi meie väravavaht tulemata ja kuna kedagi teist võtta polnud ning mina olin varus, siis Matvei otsustas väravasse panna just mind. Selles mängus kaotasime suuresti, kuid Matvei arvates ei mänginud ma sugugi halvasti ning otsustaski mind edaspidi väravasse jätta. Selle turniiri lõpuni olingi väravavahi positsioonil.

4. Esimest korda mängisin esindusmeeskonna ridades 2 aastat tagasi. Mängisime siis esiliigas Tammeka vastu Punase tänava staadionil. Ma olin 15-aastane. Selle mängu võitsime 2:1.
Mängu eel olin väga närvis, kuid pärast esimest pallipuudet muutusin rahulikumaks. Kõigele vaatamata oli minus tunda ebakindlust. Selles mängus oli vähe tööd ning on raske öelda, mis mul täpselt välja ei tulnud. Väga eredalt jäi aga meelde hetk, mil viimastel minutitel oli vastasel väravamoment ning suutsin meeskonda päästa. See oli minu esimene kogemus ametlikes mängudes ning pärast mängu olin endaga väga rahul.

5. Eesmärgid on mul kõrged – sooviks sõita euroopasse ja mängida seal heal tasemel.

6. Kõige lemmikumad meistrivõistlused on Inglismaa meistrivõistlused. Mulle meeldib vaadata inglise agressiivset jalgpalli. Minu unistuseks on osaleda nendel meistrivõistlustel.
Barcelona on meeskond, kellele elan kaasa kõige enam ning kelle tulemusi pidevalt jälgin.

7. Mul ei ole iidolit. Kuid on jalgpallureid, kes mulle väga meeldivad. Minu lemmikväravavaht on Neuer. Minu silmis on ta erakordne väravavaht, kes iga oma mänguga suudab mind üllatada. Ta on endas väga kindel – selleni tahan minagi jõuda.

8. Lisaks jalgpallile meeldib mulle mängida ja vaadata korvpalli. Unistan käia Miami Heati mängul. Vabal ajal meeldib mulle aega veeta sõpradega – sealt saan palju positiivseid emotsioone. Samuti meeldib mulle lugeda raamatuid, vaadata filme ja sarju.

9. Ma õpin Tallinna Juhkentali gümnaasiumi 11. klassis. Olen selles koolis õppinud esimesest klassist saati. Selle kooli on lõpetanud ka minu õde.